Püüan kaasa võtta

Hei!

Kui eelmisest postitusest veel ei kajastunud, siis Kameruni tulek kandideerib tugevalt minu elu parimale otsusele. Ma ei ütle, et siinne kogemus oleks lihtne olnud, aga ega kasvamine ja õppimine olegi üldjuhul kerged. Ning ega ta nüüd nii raske ka polnud. Lisaks on see ilmselge, et olen siinoleku ajal märksa targemaks saanud. Eriti hästi ilmestab seda tõsiasi, et eelmisel nädalal hakkas mul ülemine parem tarkusehammas igemest välja turritama. 

Tulles veelkord tagasi eelmise postituse juurde, siis seal sai vanematele esitatud sokiostupalve. Umbes samal päeval postitusega lugesin Omniva ühisettevõttest mingi Hiina firmaga. Pole vist mõtet imestada, et seejärel nägin unes, et vanemad tellisid mulle kastide kaupa uusi matkasaapaid ja üleni oranži kontsertklaveri.

Ja muide, sain poolteist nädalat enne lahkumist teada, et Okus ikkagi on võimalik otseülekandena jalgpalli inglise liigat näha. Paistab, et pean tulevikus teadlikumad sõbrad ja baarmenid leidma. Eks siis saab vähemalt tuleval pühapäeval esimest ja viimast korda nautida liikuvat jalgpalli, mitte oma mobiilse netiga striimida püüdes serveri erroreid või paremal juhul iga kolme sekundi tagant kinni kiiluvaid piksleid. 

Tulles tänase postituse ja teise minikokkuvõtte juurde, mõtlesin, et esitan teile nimekirja "asjadest", mida Eestisse endaga kaasa võtta püüan/ei püüa. Siin ta on.

Püüan endaga Eestisse kaasa võtta:

1. Hetkes elamise ja tuleviku pärast mittemuretsemise oskuse
2. Rahuliku meele ja tegelikult väikeste asjade pärast mittepõdemise
3. Tänulikkustunde (eriti olukordades, kus saan Eestis nautida elektrit terve päeva jooksul või kui ühistranspordis ei pea ühe istmekoha peal mitmekesi kügelema)
4. Aafrika rahvatarkused (leitavad postituse lõpust MõtteNurgast)
5. Kõik positiivsed ja/või õpetlikud emotsioonid ja/või kogemused
6. Kohe algava kuiva perioodi ja särava päikese

Püüan mitte endaga Eestisse kaasa võtta:

1. Boko
2. Aafrika lapsukese
3. Lärmaka loomaaia kanadest ja kitsedest, kes ümber maja jooksevad ja koidu saabudes üles äratavad (viide eelmisele postitusele, kes ära on unustanud/aru ei saanud)

Ma ei ole vahepeal suutnud formuleerida oma mõtteid teemal, miks ma (veel ei) tahaks tagasi Eestisse tulla. Võibolla järgmine kord. Selle asemel saate järjekordse selfieprojekti. :)

Valmistumas minekuks, laupäeva hommik kell 7, taamal "Confidence Boy" oma valge Toyota Corolla 4WD-ga.

Tsiklijuhti vist kohutas valgete inimeste vedamisega kaasnev lisapinge.

"Kits esituledes" ei tulnud kõige paremini välja. Tegu on fotolavastusega, kus Mattias keset Aafrika metsikut loodust julmi turiste vedava mootorratta alla hakkab jääma.

Üleelmise laupäeva hommikul läksime taas mbororotele külla. Mbororod on see Lähis-Idast pärinev islamiusku põlisrahvas, kellel ka paar nädalat varem külas sai käidud. Seekord aga läksime ühte teise mbororote külla ja olime sinna matkamiseks liiga hipsterid.

Mägiteed nelja ekipaažiga.

Raudhobuse seljast maha!

Mad selfie skillz.

Pärast kosutavat lõunat hakkame tagasiminekule sättima.

Sõidame koju!

Kui nüüd vuntsi ka ära ajaks, võiks vast täitsa Colgate'i reklaamnäoks minna!

Püüan teile enne planeeritud teisipäevast lahkumist veel midagi mõistlikku siia blogisse kirja panna. "Järsku" aga on tekkinud päris palju kohustusi, mida enne äraminekut veel korda ajada on vaja. Vaatab, võtame aafrikapäraselt mõnusalt.

Järgmise korrani!

MõtteNurk feat. Kameruni poepidajate/kontoritöötajate seintel olevad tarkuseterad:

• „Anger is a small madness, so do nothing when you are angry, because what you will spoil, will be more than caused your anger.“
• „Use your eyes today to see or you will use them tomorrow to weep.“
• „The patient dog eats the fattest bone only if the fastest dog has no interest in the bone.“
• „One who harbours grudges punishes his own soul.“
• „Every second, minute, hour or day that is lost is lost forever. A fool may waste money, but the greatest fool wastes time.“